Tallinna arhitektuuribiennali raames toimus visioonikonkurss „From Void to Value“.

Linn eksisteerib pidevas muutumises – orgaanilise ainevahetusena, kus hooned tekivad ja kaovad nagu põgusad mõtted. Selle füüsilise uuenemise tsükli all peituvad aga sügavalt juurdunud mälestused, mis keelduvad kollektiivsest teadvusest kadumast.

Meie ettepanek lükkab tagasi vastanduse mineviku taastamise ja oleviku säilitamise vahel. Selle asemel pakub see sekkumist, mis toob hävinud linnakoe tagasi nähtavale, kustutamata samal ajal kaasaegset roheala. Tegemist on mälu manifestiga.

Sekkumine kujutab endast monumentaalset teraskonstruktsiooni, mis järgib 1944. aasta õhurünnakutes hävinud hoonestust. Erinevalt tavapärasest ehitisest ei hõiva monument maapinda, vaid kõrgub pargi kohal, jättes olemasolevad puud, haljastuse ja ajaloolised hooned täielikult puutumata. Nii taastab see UNESCO poolt esile toodud 800 aasta vanuse ruumilise rütmi, säilitades pargi funktsiooni.

Rütmilisest terastalade jadast koosnev konstruktsioon loob kineetilise ruumikogemuse. Pargis liikudes mõjub monument läbipaistvana, võimaldades külastajal jätkuvalt nautida pargi funktsioone ja avarust. Kaugemalt või teatud nurga alt vaadates joonduvad talad aga ühtseks tervikuks, moodustades massiivse monoliitse mahu. See kutsub vaatajat pöörduma pilguga minevikku ning küsima, mida saaksime teha selleks, et ajalugu ei korduks.