Tere tulemast koju, eluasemekriis!"

Linda Li Arro, Anete Samelselg, Rasmus Ink, Helin Kuldkepp

A map of Tallinn with design and text in Estonian, showing various neighborhoods and development projects, with a large title translating to 'For the city to be more beautiful!'. The map includes a color-coded legend for different types of neighborhoods, and notes about urban planning efforts, along with logos of sponsors and contributors at the bottom.

2025 kevad

Mark Aleksander Fischer, stuudio TÄNA, stuudio kollektiiv,
LARStuudio & Helin Kuldkepp, STUUDIO RETSEPT
Kujundajad - Sandra Mirka ja Maria Helena Luiga
Graafiline disain - Aimur Takk

Kodu on meile kõigile kallis. Eriti kallis neile, kes ei saa seda endale lubada: kes peavad seetõttu kolima kuhugi mujale, elama pidevas ebakindluses või lükkama pereloomist teadmata ajaks edasi.

See ongi eluasemekriis. Midagi täiesti tavalist ja tuttavat nii Euroopas kui tegelikult ka Eestis. Me lihtsalt unustasime, et erastamisega “tasuta” elukoht ja sellega kaasnev kodukindlus on ajalooliselt erakordne vapustus, mitte loomulik olukord. 34 aasta jooksul on turu hinnaralli ja palgataseme vahel laiutavad käärid aina kasvanud, kodu ei ole enam taskukohane.

Aga kodu on kodu, mitte pelgalt kinnisvara. Kodu on ühiskonna alus.

Me ei võta sind vastu paljaste pihkudega, vaid pakume sulle mõtteid, kuidas maanduda Eestis pehmelt.

Tere tulemast koju, eluasemekriis!

Linnamaja: era- ja avaliku sektori kaasarendus.

A woman writing on a green chalkboard with yellow writing inside a cafe, visible through a large glass window that reflects the street outside with yellow and white buildings and bicycles.

Foto: Ellen Rudi

Three men in business attire and a woman in a yellow jacket looking at a white architectural model of a city or urban area, with one man pointing at the model, on display in a room with large windows and modern decor.

Foto: Ellen Rudi

Eksponaat mõtestab lahti munitsipaalmajade uue definitsiooni, kus munitsipaaleluasemed on loomulik osa linnaruumi ja hoonestuse tervikust.

Näitame, kuidas kohalik omavalitsus saab Endla, Koidu ja Suur-Ameerika tänavate ristmikus asuvat munitsipaalmaad kasutades edendada uute munitsipaalelamute rajamist koostöös arendajatega. Linn koostab munitsipaalmaale detailplaneeringu, mille raames kitsendatakse ka tunduvalt tänavakoridore ja loob arendajatele võimaluse ehitada elamuid, säilitades samal ajal maa omandi. Arendajad saavad osa kortereid müüa või üürida turutingimustel, samas kui linn saab kindla hulga munitsipaaleluasemeid, mida on võimalik pakkuda fikseeritud üüriga. See tagab taskukohase eluaseme vajajatele ja toetab linna jätkusuutlikku arengut.

Foto: Päär Keedus

A detailed architectural scale model of an urban area with white buildings and red streets displayed on a table in a room.

Foto: Päär Keedus

Munitsipaalmaja manifest

Tallinnas on kokku 43 munitsipaalmaja, kus asub kokku 3728 munitsipaaleluaset (Tallinn, 27.03.2025, Tallinna munitsipaalelamud). Perioodil 2020-2022 taotles iga-aastaselt Tallinnalt eluruume ligikaudu 2200 inimest aastas (Tallinn Arvudes, 2022). 2021 aastal oli Tallinnas 57576 inimest, kes teenisid miinimumpalka (584 eurot bruto 2021 aastal) või vähem (Tallinn Arvudes, 2022). Tallinna elanikel puudub ligipääs kättesaadavale linna poolt pakutud majutusele, sest soovijate hulk on kõrge ning pakutaval eluasemete arv madal. Lisaks on Tallinna linna munitsipaalmajutus ainult ajutine toetusmeede, et abivajajatele elamist pakkuda. Pikas perspektiivis puudub Tallinnal lahendus pakkuda majutust inimestele, kes on finantsilistes raskustes ning sunnitud Tallinnas elamist üürima. Hetkel on munitsipaalelamispinnad koondatud kokku munitsipaalmajadesse, mis on monofunktsionaalsed, piiratud kättesaadavusega ja loovad segregatsiooni. Tallinn peab ümber mõtestama munitsipaaleluasemete olemust ning kättesaadavust, et linnaelanikele tagada võrdsed ja ühtlased elamisvõimalused.

Munitsipaaleluaseme tähendus ja sihtgrupp vajavad ümber defineerimist. Munitsipaaleluasemed peaksid olema mõeldud pikaajaliseks üüriks, et pakkuda stabiilset eluaset. Näituse raames pakume välja, et munitsipaaleluasemed võiksid olla kättesaadavad kõikidele Tallinna elanikele, kes teenivad miinimumpalka või vähem ja kelle abivajaduse on eelnevalt hinnanud linnaosa sotsiaalhoolekande osakond. Alternatiivselt on munitsipaaleluasemed kättesaadavad Tallinna linnale vajalikele töötajatele, õpetajatele ning arstidele/ õdedele. Segregatsiooni vältimiseks on vaja loobuda tänapäevasest “munitsipaalmaja” kontseptsioonist ning luua hoonestust, kus vabaturu korterid, munitsipaaleluasemed, büroopinnad ja avalikud teenused asuvad kõrvuti.

Sihtgrupi muutusega kaasneb suurem nõudlus munitsipaaleluasemete järele, mida Tallinn peab lühikese ajaga suutma täita. Tallinnal on olemas munitsipaalmaad ning kontroll planeeringute üle, kuid vajab koostööpartnerit kinnisvara arendaja näol, kes hoonestust realiseeriks ja vabaturu kortereid haldaks. Munitsipaalmaa arendamine aitaks linnal investeerida linna finantsilisse kasvu läbi uute äripindade, korterite ning linnatiheduse tõstmise.

Suhe avaliku sektori ja erasektori vahel tekib munitsipaalelamute arendamise käigus:
- Linn annab võimaluse arendajatele rajada elamuid munitsipaalmaale, luues ise detailplaneeringu. Arendajatele tekib võimalus kasutada uute hoonete rajamiseks linna südames olevaid krunte, millele on vabaturul rohkem nõudlust.
- Munitsipaalmaa kuulub jätkuvalt linnale.
- Arendaja saab antud krundile teatud hulga kortereid, mida müüa/ üürida.
- Linn saab krundile teatud hulga munitsipaaleluasemeid, mida on võimalik fikseeritud üüriga rentida.

Uue hoonestuse rajamisel on vajalik jälgida, et munitsipaaleluasemed jaotuksid Tallinna linnaosade vahel võrdsemalt. Hetkel on koondunud ⅘ munitsipaaleluasemetest Tallinna linnas Põhja-Tallinnasse ja Lasnamäele ehk investeerida tuleb nendest välja (Tallinn, 27.03.2025, Tallinna munitsipaalelamud). Samuti tuleb silmas pidada ligipääsetavust ühistranspordile ja teenustele, mis on oluline just madalama sissetulekuga inimestele, kellel võib olla ei isiklikku autot linnas ringi liikumiseks.