1930. aastate alguses planeeriti Jägala jõe kääru Ülejõele 28 ehituskrunti, kuhu ehitatud majadest suurem osa oli mõeldud suvilateks, ent valmisid ka mõned kortermajad. 1933 võeti raudteejaama ja mõisakeskuse juurde tekkinud alevik suvituskohana sanitaarkaitse alla. Siis elas Kehras 234 inimest. Sõja jalust tulid Tallinnas elanud suvilaomanikud siia pakku ja jäidki. Praeguse Kehra staadioni vastu üle jõe pidid tulema veel seltsimaja, paviljonid, tenniseplatsid, supluskoht ja kiosk. 1

Tolajal oli uueks moe stiiliks funktsionalism, mille kõrval võttis üha enam populaarsust nn talutraditsionalism, mille juuri võib näha taluarhitektuuris. Kujunes välja terve koolkond arhitekte, kes seda viljeles: August Volberg, Erika Nõva, Edgar Verbi jt. 2 Käsitletav elamu on eeldatavasti mõne nimetatud arhitekti projekti modifikatsioon ning ehitatud aastal 1935. Käsitletavale hoonele analoogne elamu asub naabruskonnas ning ehitati raudteetöötaja Rudolf Tubalkaini elumajaks (1932). 1

Projektiga on lahendatud eskiisi mahus hoone terviklik renoveerimine. Taastud on algupärased detailid ning rõdud. Lisaks ehitatakse lõunaküljele katusega veranda, suletava klaasosaga. Hoone ruumiprogramm on kaasajastatud vastavalt kasutajatele.